Lõpuks jõudsin ka Inglismaale!

Istun siis praegu Pauli toas (Ta ise arvab, et see on suht urgas, minumeelest on täiesti normaalne korter neil, uuem ja korralikum kui mul.) Jõudsin Cheltenhami eile õhtupoolikul. Peaaegu jäin rongist maha, sest mõni minut enne rongi väljumist muudeti platvormi numbrit. Sõit ise kestis õnneks vaid natuke rohkem kui tund aega. Nägin enda üllatuseks, et Cardiff on ikka päris suur linn - kus mina igapäevaselt käin on ikka imeväike osa linnast. Peab edaspidi hakkama teisi linnaosasid ka avastama! Aga ma kaldun teemast kõrvale..
Isegi Tartu vaksal on Cheltenhami rongijaamast suurem. Alguses ma ei saanudki aru, kas ma siis jõudsin õigesse kohta või mitte. Mingi pisike putka oli ümbritsetud müüriga - ja seda nimetatakse siis Cheltenham Spa jaamaks. Paul jõudis kohale pooletunnise hilinemisega, ma olin juba peaaegu jääkuubikuks külmuda jõudnud.
Linn ise on hästi ilus, selline tõeline Inglismaa kõrgem klass - imeilusad nukumajad, perfektseks pügatud põõsad ja hekid. Kõik on nii puhas (Cardiff on selle oma mustusega küll suurlinnade klassist, midagi nii rõvedat siin Cheltenhamis küll pole). Läksime kohe sööma, rääkisime kõik olulisemad uudised ära. Paul valmistas mind aktiivselt esimeseks kohtumiseks tema korterikaaslastega, kes mind juba nädal aega pingsalt ootasid. Siin elavad siis viis poissi ja üks tüdruk (keda siin pole nädalavahetustel). Midagi nii hullu mind siin küll ees ei oodanud, nagu Paul rääkis. Okei, kui köök välja arvata. See on ikka täiesti ropult rõve (ja väidetavalt on see praegu isegi korras!). Põhimõtteliselt kui enam oma hommikust võileiba ei taha, siis kuhu sa selle mujale ikka viskad, kui kraanikaussi!? Või kui liha küpsetad ja rasv pannilt laua peale niriseb, siis milleks seda ikka ära koristada!? Las hangub seal nädala või kaks. Halvaksläinud söögist ma ei hakka isegi rääkima.
Aga üldiselt tunduvad Paulil olevat täitsa mõistlikud noormehed siin. Rory harjutab pidevalt kitarri (varahommikul see väga tore ei olnud tegelikult), Rob on rugbymängija - suht põkk:D, õpib ka filmindust!!, siis on veel Alex, kellest ma midagi ei tea, keegi Chad, keda ma näinud ei ole ja Joe (kes siin paberite järgi ei ela, aga reaalselt pidavat ta kogu aeg siin olema). Kelly, ainus tüdruk, nagu ma juba ütlesin siin ei ole praegu - sain tema madratsi ja padja jne endale. Suur aitäh talle.. ma ei tea, mis ma ilma nendeta teinud oleksin. Ühtegi hotellituba ma endale kaks päeva enne tulekut broneerida enam ei saanud.
Eile õhtul käisime mingit täiesti sürreaalset improvisatsiooni kuulamas. Tegemist oli keelpilli trioga. Isegi mina, kes ma muusikast nii mõndagi tean, arvan, et see oli ikka täielik õudus ehk poliitiliselt korrektselt öeldes "huvitav ja omapärane". Edasi läksime klubisse, kus esines üllatavalt mõnus bänd. Mina nägin Pauli esimest korda klubis õnneliku ja rahulolevana. Hiljem läksime ülemisele korrusele, kus oli klaverisaal. Üks noormees mängis, täiesti fantastiline oli! Seisime seal umbes poolteist tundi ja lihtsalt kuulasime. Vaene poiss, temast oli küll kahju. Kõik purjus britid laaberdasid ja tema üritas siis aru saada, mis soovilugusid üksteise võidu taheti. Igatahes mängis ta väga-väga hästi. Lauri meenus automaatselt:) See poiss oli nii entusiastlik, kihvt oli vaadata!

Täna ärkasime küllaltki hilja, sõime ja läksime kesklinna. Käisime Disney poes näiteks:D Jah, tore oli! Pool aega ma muidugi seisin kuskil ja ootasin, sest Paulil oli vaja pilti teha. Lõunat sõime eriti mõnusas Itaalia restoranis. Mind natuke üllatas, et me ei läinudki kiirsöögikohta, vaid istusime peenes restoranis ja nautisime. Söögi lõpetas gelato iirisetükkide, banaanilõikude ja karamellikastmega. Njämmm!
Nüüd teeb Paul powernap´i, sest ta läheb kella 22-ks tööle. Mina lähen teistega Rugby World Cup finaali vaatama SU baari (mängivad siis Inglismaa ja Lõuna-Aafrika). Põneeev:D Tegelikult vaevalt, et see kedagi üllatab - ma vihkan rugbyt! Aga sellegipoolest teen ma hea näo pähe, olen hästi seltskondlik ja huvitatud.