kati cheltenhamis

Järgnevalt minu küllaltki killustatud versioon lõppevast nädalavahetusest.

(Muideks ma meelega ei lugenud Kati postitust eelneva kohta, et äkki saate siis samadest sündmusist erinevad vaatenurgad.)

Seda ka, et eile mõtlesin uue sõna välja. Pöörilaud. Ingl.k. turntable. Tehniliselt ehk oleks keerulaud täpsem, aga pöörilaud kõlab paremini. Seega tulenevalt väljendid nagu pöörilaudur (turntablist) ja pöörilauda tallama.

Mulle, nagu te teate algab nädalavahetus tehniliselt juba neljapäeva pärastlõunal, aga nagu alati oli ka sel neljapäeval koolis stuudiote sulgemiseni toimetamist. Veendusime oma neljase tiimiga selles, et suurformaatkaameraga kulub ühe pildi saamiseks oluliselt vaeva ja energiat kui meile kõigile käppa harjunud digiseepidega.
Siis käisin tööl ära ja ärkasingi reedel umbes samal ajal, kui Kati Cardiffis rongile astus. Rongijaam asub kesklinnast umbes täpselt teisel pool kui minu campus, aga õnneks on ülikooli inimestel piisavalt ettenägelikkust olnud ja U ehk ülikooli-liin käib (oleksin peaaegu kasutanud sõna jookseb) ka raudteejaama juurest läbi.

Olin juba eos võtnud eesmärgiks sel nädalavahetusel veidi raha kulutada. Muidugi mitte enda, aga põhimõtteliselt vanemate taskust. Ainuke jama kogu asja juures on see, et nad tõenäoliselt loevad seda blogi...
Kuivõrd reedel oli ka sel nädalavahetusel mu ainuke vaba õhtu, ei olnud otsus kuhugi välja minna raske tekkima. Külaline ka ju kohal. Juba mõnda aega tagasi olin kuulnud poolakalt Mattilt kohast nimega SubTone, mis pidavat jazzi ja muidu veidi alternatiivsema muusikaga koht olema ja sellest ajast peale oli hammas verel olnud. Käisime ära ja ei kahetse. Allkorruse baaris mängis päris mõnus jazzi jmt. bänd. Huvitav oli see, et bändi saatis pöörilaudur (saingi uut sõna kasutada). Hiljem üleval oli klubis päris elus klaverimägija Will, kes rahva soovilugusid mängis. Tundus veidi veider, sest atmosfäär oli umbes nagu klubis ikka, aga nurgas ei olnud mitte kõlarid ja muu varustus, aga hoopis klaver. Täiesti nauditav.
Lõppjäreldus see, et sinna võib veel minna.

Eile ja täna Katiga linnas ringi liikumist võib võrrelda renditud Ferrariga sõitmist. Kõik vaatavad ja plaksutavad, aga tegelikult ei olegi sinu oma.

Ma ei tea, kas oleksin pidanud seda ette nägema, aga igatahes ei pääsenud ma ka Katiga koos ostlemisest. Tegemist on mõistagi täieliku proffessionaaliga. Te ei kujuta ette kui märkamatult võib saada ühest kotist, mida sa kannad, kolm.
Huvid on meil mõistagi ka erinevad. Mina näiteks ei oleks väga vaimustusest 17 naela eest pisikest tötsikut pori ostes. Kati aga oli täiesti sillas, sest sellist muda eestis ei pidavat vist müüdamagi, või kui, siis ainult ühes kohas ja hästi kallilt.

Üldjoontes võib nädalavahetust lugeda täielikuks õnnestumiseks, sest üle pooleteise kuu õnnestus korraks aeg maha võtta ja puhata. Tore oli omas emakeeles nilbet nalja teha ja suhelda kellegagi ühtsest kultuuriruumist. Ka kooli- ja tööpinged ei tundu peale nädalavahetust heas seltskonnas nii ülesaamatud.
Äitäh Kati ja näeme varsti uuesti.

Edasi seisab pingsa (õppe)töö kõrval nädalavahetus londonis, siis tulevad vanemad mõneks ajaks siia ja varsti juba kohtumegi jõulude ajal eestis.