tahaks tagasi..

Mulle kohutavalt meeldis Cheltenham!! Ma võiks kas või kohe rongiga tagasi Pauli juurde sõita. Väljusin tund aega tagasi Cardiff Central Stationist ja mul tuli nutt peale. Kõik peale ilusasti valgustatud suure staadionihoone oli must ja rõve. Korteris ootasid mind ees John ja Philip, kes muidugi tahtsid teada iga detaili mu reisist, oli ju teada, et veetsin nädalavahetuse poiste seltskonnas. Igale mu sõnale järgnes viieminutiline mõnitus. Lõpuks kiskus asi nii nõmedaks, et ma jooksin nende juurest minema ja nüüd olengi jälle oma pisikeses toakeses tagasi...

Küllap te juba teate, et Inglismaa kaotas eile 15:6. Mul oli tegelikult eile pärast Pauli lahkumist (ta läks siis tööle) suhteliselt keeruline teha huvitatud nägu... sest rugby.. no esimese 45 sekundi jooksul olid kõik need elajad (ehk siis mängijad) jõudnud juba kaks korda puntrasse hüpata! Mismõttes!? Ma ei saa ikka üldse aru, kuidas selline asi saab kellelegi meeldida. Robile ja Roryle igatahes meeldis. Joele ka. Teised nii põnevil polnud. Kõige toredam oli see, et kui mäng läbi sai, siis panid kõik Pauli sõbrad jooksu! Korjasin siis oma seitse asja kokku ja läksin ka. Seisin SU ees kümme minutit, enne kui Rob tuli, ma ei tea kust, ja "korjas mu üles", sest nähtavasti kõigi teiste poolest oleks ma võinudki õue külmuma jääda. Igatahes läksime korterisse tagasi, Joe ühines meiega. Rory oli esimene poiss, keda ma kunagi päriselt nutmas näinud olen. Ta oli täiesti löödud, läks kuskile laaberdama. Meie läksime kolmekesi filmi vaatama tuppa. Robi tuba oli umbes täpselt selline, et seal toas liikumiseks oleks vaja osata lennata, sest jalga maha panna ei taha. Suht rõve:D Aga mis mul ikka oodata oli korterist, kus elavad poisid...

Filmiks oli Goodfellas.. väga hea film minumeelest. Aga väga palju seda jälgida tegelikult ei saanudki, sest ühel hetkel jooksid tuppa sisse minu jaoks tundmatud kolm tüdrukut ja karjusid kõik korraga midagi, millest ma aru ei saanud. Hiljem selgus, et Rory oli midagi mingile tüdrukule teinud... ja ühe poisiga vaidlema/kaklema läinud. Rob läks olukorda päästma (ta on nagu isa, kes kõik asjad ära lahendama pidi, eriti seoses ülejoobes Roryga muidugi). Aga mul oli iseenesest väga lõbus! Kõik üritasid selgitada, et igal õhtul ei ole ta nii vägivaldne, et läheb kaklema:D Ei usu. Mina küll vahepeal kartsin oma elu pärast. Õnneks lahenes kõik... rääkisime veel juttu, sain Pauli taga rääkida;) Kuni siis selle hetkeni.... kui Rob küsis, et mis mu nimi on. Ma olin veidi pettunud. Kõik olid nädal aega minust rääkinud, ja nüüd siis ei tea nad mu nime!? Minu rahustuseks oli tema ainus, kes nimele suuremat tähelepanu ei olnud pööranud.

Kokkuvõttes võib öelda, et see oli seni parim nädalavahetus siin UK-s! Igal võimalikul juhul lähen ja ostan veel ühe pileti Cheltenhami. Ja ootan Pauli koos oma sõpradega külla ka!

P.S. Kahju on ainult sellest, et ma Roryt täna hommikul/lõunal ei näinud! Ju ta ei julgenud oma toast väljuda:D Ma ka poleks julgenud.