hakkan vaikselt sisse elama

Eile oli mis ta oli. Loeng elu põhitõdedest, selline tavaline aga vajalik värk et kust voodilinu osta ja perearsti juures registreerida.

Tuleb nentida, et niisama ringiaelemiseks siiani palju aega jäänud ei ole. Ma muidugi ei eeldanudki, et jääb, aga ikka on veidi imelik kui neli kuud mitte midagi teinud ei ole.

Peale loengut ja veel mõningaid üritusi kus meile ohtralt paberit jagati, käisime õhtul kooli kulul hiina restoranis söömas. Üheks briti kinnisvaramaailma omapäraks on see, et kõik on küllaltki väike ja kompaktne. Seega saime restorani sisse kõndides jälgida korrus kõrgemal spordikompleksis trenažööridel end hööritavaid briti näitsikuid. Tekkis kuidagi imelik kombinatsioon.
Hiina söök oli muidu korralik ja vinks-vonks nagu ikka, eraldi mainimist väärivad jäätisetopsid, mis olid täpselt sellised, nagu vanasti vanemuise teatri kohvikus. Sellised metallist jurakad, kes on näinud, see teab.
Kesklinnast tagasi tulime jala, üks 15 v 20 minutit kõndimist. Ma täpselt ei tea kust ta tuli, aga meiega liitus Poola versioon Boratist, juhatas meid ülikooli ja tegi linnaekskursiooni. Üks oluline mõttetera - monitori peal peaks alati olema värskeid kastaneid, sest need imevad endasse halva kiirguse. Poola rahvatarkus.

Õhtul vaadati üliõpilasseltsi baaris suurelt ekraanilt vene-inglise jalkat. Jalkapededele teie seast oleks see kindlasti meeldinud, ekraan oli umbes kolm korda suurem kui nt lõunakeskuse suur ekraan, kui see kellelegi midagi ütleb. Õnneks leidus aafriklasi, kes olid jalka suhtes umbes sama entusiastlikud kui mina. Seega mängisime nendega piljardit.

Panen siia enda jaoks märkmena kirja, et SU baari jukeboxis oli järgnev lugu olemas: Junior Murvin - Police and Thieves. Seal on selline mp3-põhine jukebox, mis suurte värviliste siltide kohaselt sisaldab 2 miljonit lugu. Ka suhteliselt haruldast reggae-t, nagu eile leidsin. Iga loo mängimise hind on nael. Päris hea äriidee, mis?