londonist

Kuivõrd meie lektor on Hiinas ja sellega seoses ning tervenemisele mõeldes võtsin enesele täna vaba päeva (tegelikult peaksime pimikus projekti edasi tegema, aga sellega on aega) siis võtsin nõuks teile üht koma teist kirjutada. Mis see blog siin ikka tühjalt seisab.

Londonisse ja tagasi tundub Cheltenhamist kõige mõistlikum sõita Megabusi bussidega, nii saab edasi-tagasi piletite hinnaks veidi alla kümne naela. Sinna sõites oli buss niipalju tühi, et iga reisija sai enesele kahte istet lubada ja seega kurta väga ei olnud. Sinna sõites hilines buss vaid kümme minutit, tagasi tulles istusime kolmveerand tundi terminaalis ja vaatasime kuidas meie väravat ümber tõsteti ja busse vahetati. Ühesõnaga, ei saa seda, mille eest ei maksa.

Ülejäänud sündmustel pikemalt peatuma ei hakka, eks ole te kõik Londonis ringi vaadanud ja tea umbes mismoodi seal on. Ja niikuinii lähete veel.

Akadeemilise töö rindel käib nagu alati töörügamine ja igavuse üle kurta ei saa. Eile oli meie fotogrammiprojekti näitus kahasse teise kursuse digitaalfoto töödega. Kuulujuttude järgi oli Ingledew teise kursuse omades niipalju pettunud, et puksis meid nende näitusele. Nimetet teisekursuslased muidugi rõõmsad ei olnud, aga ega nad midagi teha saanud ja meie süüdi ka ei ole. Pisukese palavikuga oma töid seinale teipida ei olnud muidugi väga lõbus ja kui näitus valmis, ei veetnud ma seal kaua. Jõudsin aga tähele panna, et tööde valgustamise olid nad (teiskursuslased) täiesti pekki keeranud. Esiteks oli liiga pime ja teiseks peegeldasid läikiva klaasi taga olevad tööd madalale asetatud valgusteid nii tagasi, et fotosid endid eriti näha ei olnudki. Ühesõnaga kui meie näitusi hakkame korraldama (ja varem või hiljem see juhtub), siis olen mina esireas valgustuse üle tänitamas.

Täna hommikul tuli meelde, et oleks võinud ju asjad seintelt pärast maha ka võtta, aga eks me näe, mis neist saanud on ja kas ma neid kunagi veel näen.

Eeldades, et kõik meie grupi inimesed kohale tulevad, peaks homme tõenäoliselt jätkuma maadlus 80ndatega (kuu lõpuks peaksime fotod tehtud saama).

Iseenesest on huvitav see, et siiani valminud töödest pole ükski nii hea, et seda kuhugi üles panna. Akadeemilise töö vaatenurgast on aga enamust siiski vähemalt adekvaatseks loetud. (See nüüd polnud grammatiliselt vist enam kõige eestipärasem lause)