neljapäev, 20. september 2007

Kati on kohal.

Olengi õnnelikult kohal. Jõudsin küll juba eile, aga kuna ma ei osanud mingi rohelise juhtmega, mis mulle anti, mitte midagi ette võtta, siis netti ma eile ei saanudki. Täna hommikul on ainult sadanud ja mul mingeid kohustuslikke üritusi täna veel ei ole, niisiis ma otsustasin seda interneti asja natuke uurida. Ausalt öeldes on mul nüüd desktop täis mingeid allalaetud dokumente ja programme ja mul pole õrna aimugi, mis need on. Vähemalt sain ma hakkama!

Reis algas siis eile öösel kell pool kolm Tartust. Lennujaamas selgus, et hoolimata ettetellitud ülekilodest, oli mu pagas on 18 kilo raskem, kui võis olla. Õnneks suutsin ma teha pähe piisavalt kurva näo, et ma lähen pikaks ajaks kodust ära ja olukord lahenes mulle vägagi soodsalt. Varased hommikutunnid tegid poole paremaks Auks ja Oliver, kes oma ilusate padjanägudega mind saatma tulid:)
Mu Amsterdami lend hilines 40 minutit, mis tähendas seda, et Amsterdam-Cardiffi lennust pidin ma maha jääma. Kahe lennu vahel oli niigi ülivähe aega. Kogu lennu aja olid silmad märjad... Maandudes tuli välja, et Amsterdamiga on meil tund aega vahet! Mida mina üldse ei teadnudki... jooksin oma asjadega nii kiiresti kui võimalik järgmisesse väravasse, kus boarding oli juba alanud. I made it! Milline kergendus...

Cardiffi lennujaam on vaieldamatult kõige nõmedam lennujaam, kus mina seni käinud olen. Tulin lennukist maha ja kõndisin oma kõigi raskete asjadega vähemalt 15 minutit mööda treppe üles ja alla, et jõuda pagasi juurde. Esimest korda sain siis aru, et mul on tõesti kohutavalt palju asju kaasas! Õnneks sain ma endale toreda taksojuhi, kes tegi endamisi pidevalt nalja, et ei tea, kas mul on mõlemas kohvris üks immigrant peidus.

Sain ennast kenasti ära registreeritud. Anti terve hunnik pabereid, öeldi, et reedel on esimene kohustuslik üritus ja saadeti oma tuppa. Korter koosneb siis kaheksast eraldi toast ja köögist. Alguses olin ma küll väga pettunud, et väiksem tuba, kui ma lootsin jne, aga nüüd olen ära harjunud juba. Pakkisin oma asjad lahti ja kohe hakkas kodusem tunne. Kõik kaasavõetud fotod laotasin mööda tuba laiali:) Peangi täna veel mõne eriti tähtsa pildi jaoks raamid ostma!

Eile oli mul peaaegu terve vaba päev siin.. jalutasin mööda linna, ostsin natuke süüa, jõudsin korraks ka põhi šoppingu piirkonda. Olen täiesti aus, söögi peale ma enam raha ei kuluta, sest siin on niiiiiiiiiiiiii palju ägedaid poode, kus šopata!

Praegu on korterisse sisse kolinud peale minu veel üks jaapani tüdruk, kellega ma eile hetkeks vestlesin. Ma ei julge esmamulje järgi mingeid järeldusi teha, tundub olevat tore tüdruk. Ootan põnevusega ülejäänud rahvast! Mulle öeldi, et suurem osa õpilasi jõuab kohale nädalavahetusel.

Kuna praegu jäi vihm järele, siis ma lõpetan jutu ja lähen välja. Pean viima kohalikule perearstile oma andmed ja leidma mõne mõistliku hinnaga toidupoe (eile käisin ma tõenäoliselt ühes kallimatest toidupoodidest, aga ma ei leidnud muud kohta siin läheduses:S).

1 kommentaar:

Mats ütles ...

Kui Kati oma asjadega teise väravasse jõudis, oli boarding juba alanud.