Linnast ja inimestest

Cardiff on tohutult ilus linn! Või noh... nagu inglise linnad ja külad ikka - hästi palju parke, kus jookseb ringi massiliselt oravaid, pisikesed nukumajad ja kitsad tänavad. Vanalinna Cardiffis otseselt ei olegi, selle asemel on suured ja vanad ülikoolihooned. Üldiselt on Cardiff nagu viis korda suurem Tartu, ikkagi täielik üliõpilaste linn. Ainult selle vahega, et Tartus tunnevad kõik kõiki, aga siin ei teki sellist olukorda vist kunagi.
Ühika korterit jagan ma siis seitsme inimesega, kellest üks pole veel saabunud. Igatahes elavad siin siis Johanna (pisike punase peaga Soome tüdruk, kes tuli alles eile ja seega ei tea ma temast veel suurt midagi), John (poiss Põhja-Walesist, kes õpib Jaapani keelt ja kes lubas eile, et ta viib meid kindlasti Cardiffi meeskonna mingit mängu vaatama - ühesõnaga jalgpall!!!! jess:D), Jen (väga armas tüdruk samuti Põhja-Walesist, õpib geoloogiat, või oli see geograafia!?), Nik (üliaktiivne lobapidamatusega Bulgaaria poiss, kelle kõnepruuk stiilis "You know, it's supercool! I mean like SUPERcool!" on kõik juba nii ära väsitanud. Ja kui keegi siis ei tee nägu, et kõik ongi supercool, siis ta karjub seda kõigile veel kümme korda kõrva. Lihtsalt igaks juhuks, et kõik aru saaksid!).
Siis on meil siin veel Leedu tüdruk Redvilija (ma ei tea siiani, kuidas seda õigesti kirjutada; igatahes on tema üks väga väga vaikne tüdruk, kelle kohta keegi muud ei tea, kui et ta õpib finantsi ja raamatupidamist) ja Philip (eriti pikk geelipoiss Poolast, kes naerab VÄGA imelikult ja rääkis Johnile eile terve õhtu, kuidas tüdrukuid ära sebida! Ma ei hakanud ta illusioone purustama...) Varem mainitud Jaapani tütarlaps tuli ja läks, keegi ei saanud aru, miks ja kuhu.
Oleme siis kaks õhtut käinud SU-s (Student Union, millest Paul vist juba rääkinud). Esimesel õhtul oli kogu tähelepanu naelutatud suurele ekraanile, kus näidati teadagi mida.
Eile kutsus alumise korteri rahvas meid enda juurde. Paraku oli sinna kööki kogunenud nii palju inimesi, et seal ei olnud võimalik olla. Läksime siis osade meie inimestega linna. Kõigepealt mingisse eriti fancy'sse pubisse. Mitte üldse inglise stiilis pubi (kuigi suur ekraan jalkaga ei puudunud ka sealt), vaid selline eriti kihvtilt punastes toonides valgustatud moodne pubi. Sealt edasi liikusime SU-sse, kus toimus International Students' Welcome Party. Ausalt öeldes ei saa ma aru, kuidas kogu see mass seal tantsida suutis!? Muusikavalikut on võimatu kirjeldada, seda pidi ise nägema.
Praeguseks kõik. Ootan tegelikult juba kooli algust. Kaua ma ikka siia sisse elan, tahaks juba midagi asjalikku teha!