hakkan harjuma.

Kuigi praegu on hall uni ja silmad eriti lahti ei püsi, sest olin eile neljani tööl ja pidin täna vara tõusma, et raamatukokku printima jõuda, võib üldiselt öelda, et asjad lähevad pigem ülesmäge.

Rahaliselt on seis muidugi täpselt sama hägune, nagu ta koguaeg olnud on. Hetkel on raha vähe, aga vähemalt on olemas mingisugune idee, kust teda juurde tulla võiks ja esimesed sammud uue töö(koha) poole on tehtud. Sellest aga juba siis, kui millestki päriselt rääkida on.

Hakkan vist kohaliku eluga enamvähem ära harjuma. Kui eestist lahkumise must masendus mööda sai, hakkas päris mõistlik. Üldiselt hakkab tekkima mingisugune perspektiivitunne ja ei tundu enam ilmvõimatu, et siin kolm aastat vastu pean. Hakkab tekkima mingisugune idee sellest, kuidas seda elu siin elada ja mida edasi teha.